Jõul tuleb...

Oi, nüüd on blogimisega küll suur vahe vahele jäänud, aga mis siis ikka... jõul tuleb ja palju-palju on vahepeal vilditud ja viltimise tundides käidud ja muud kasulikku tehtud.

...aga Te olete kõik oodatud Anija Mõisa Jõululaadale, mis toimub 5. detsembril kella 10- 16 ja mina olen oma sallide, vaipade, jõuluehetega ja muu vahvaga kohal, tulge kaema!

...Jaa, muidugi ma tänan Ellamaa lambaid...

Karp

Siin on jällegi mu üks proovitöö, mis valmis Liina Veskimägi-Iliste juhendamisel. Ruumiliste vormide viltimine porolooni peale...
Värvideks valitud oranz ja lilla, kuid taaskord pean ma tõdema, et oranz ei viltu hästi (Pilvelammastest ostetud). Vill on liiga "sünteetiliselt" värvitud ja villa oma omadused on kadunud, seetõttu olin sunnitud lisama Raasiku Villavabriku lillat villaloori, mis sidus oranzi kenasti kokku.

...ja nendel nõelvilditud kujunditel ei ole mingit tähendust...need lihtsalt tulid sellised...

Roheline

See pits valmis ka viimasest rohelisest villaloorist - jube mõnus ja õhuline. Mulle endale tulemus väga meeldib.

Üks jääkidest valminud sallikene...

...see tuli ka päris lahe, siia salli sisse olen ma matnud ühe oma nunoka proovitöö...

See on mu üks proovitöö, mis valmis Eve Tiidolepp'a juhendamisel Loovala õpitoas. Kaasa võtsin hunniku erinevaid salle ja kangaid, mille olin varunud kaltsukatest. Nuno-tehnika tegemiseks valisime sünteetilise salli, sest mind huvitas, kuidas saada vill sünteetilise kanga külge. Lahendus oli väga lihtne: NÕELVILDI KINNI!!

Tegelikult on ikka nii, et kui vähegi võimalik kasuta mittesünteetilisi kangaid ja pitse jms - jääb ilusam ja kangas tõmbab ilusti "krussi".

Tulemus on päris tore ja meil oli hiiglama vahva ja lõbus ja muidugi vaatasin ma vaimustusega Eve enda tehtud asju - nii ilusad! ...ja vahtramahl oli ka väga maitsev...

Sinised

Siin on valminud sinisest sarjast kaks salli. Sellel sinisel villalooril (Pilvelammastest ostetud) on üks viga, see nimelt viltub jube halvasti - see vill on hirmus "sünteetiliselt" värvitud (ma ei ole muidugi professionaal villa värvimise alal, aga mulle lihtsalt tundub nii...) ja arvatavasti annab ka värvi...kandmisel oleks mõistlik kanda tumedaid rõivaid.

Vill

Taaskord üks keldrist leitud raamat: "Tööõpetus: Õmblemine IV-VIII kl." (1982) autoriteks L. Aarne, E. Alliksoo, L. Laanpere, T. Merilaid. Raamat räägib siiski õmblemise algtõdetest, õmblusmasina käsitlemisest ja väike ülevaade on antud ka tekstiilikiudainetest (liigitus ja põhiomadused) nind niitidest ja lõngadest.

No kuna mina tegelen viltimisega, siis jäi mulle silma artikkel, mis räägib villast ja selle omadustest. Teeksin siin väikese refereeringu.

Raamat ütleb, et põhiline on lambavill. Ühtlase villaga lambaid lõigatakse üks kord aastas, so kevadel; karmvillaga lambaid aga kaks korda, so kevadel ja sügisel. Sõltuvalt lambatõust saadakse lambalt 2-6 kg villa aastas.

Villakiud on värvuselt enamasti valge, kuid esineb ka musta, halli ja pruuni villa. Mikroskoobi all on villakiud sarvestunud kestakeste ja soomustega kaetud silindrilise kujuga kiud. Villakiu tähtsamaid omadusi on peenus, millest oleneb villa kasutusviis. Peenem kiud on loogelisem ja sarnaneb väljavenitatud spiraaliga. Sellistest kiududest riie kortsub vähem, on painduvam, kohevam, sisaldab rohkem õhku ja on seetõttu väiksema soojusjuhtivusega.

Villakiud imab aeglaselt niiskust ning annab seda ka aeglaselt ära. Seetõttu kaitsevad villased rõivad hästi inimese keha järsu jahenemise eest. Niiskes olekus avalduvad kõige paremini villakiu head omadused - elastsus ja painduvus. Vee mõjul muutub kiud nõrgemaks, kuid venivaks.

Triikimisel tuleb pöörata tähelepanu temperatuurile. Kui triikimistemperatuur on kuni 110 C (läbi niiske riide triigituna), siis jahtudes kiudude tugevus taastub, üle selle aga mitte.

Paneksin siia kirja raamatus eraldi tabelina toodud triikimistemperatuurid (C), misjuhul riie säilitab oma omadused:

• puuvillane riie - 200 kraadi
• villane riie - läbi niiske riide 110 kraadi
• linane riie - 220 kraadi
• looduslik siid - 100 kraadi
• viskoossiid - 150 kraadi
• atsetaatsiid - 11o kraadi
• kapron - 65 kraadi
• lavsaan - 150 kraadi
• nitron - 130 kraadi

Päikesevalguse mõjul villakiud pikkamööda laguneb, väheneb tugevus ja venivus ning vill muutub karedamaks, valge vill aga kollaseks. Võrreldes teiste looduslike kiududega, on villakiud valguse mõjule siiski vastupidavam.

Vill põleb leegita, kärssab juuste põlemise lõhnaga ja järele jääb must tomp.

Venitatavuse ja elastsuse poolest on vill üks paremaid kiudaineid. Villakiud võib venida kuni 40 %.

Tikand Eesti rahvakunstis ja mujal

No küll need keldrid on ikka ühed põhjatud kohad...nimelt kolasin eile mina oma kodus keldris ja leidsin ammu-unustustatud raamatud: "Tikkimine" autoriks Liia Laanpere ja Heli Raidla ning "Tikime" autoriks Olga Soone. Ausalt öeldes pean ma märkima, et minu arust sisukate ja õpetlike käsitööraamatute leidmine raamatupoest täna on suhteliselt keeruline, seetõttu sooviksin anda nendest raamatutest väikse ülevaate just rahvuskultuuri aspektist. Loomulikult sisaldavad raamatud ka väga põnevaid erinevaid tikkimisvõtteid, kui kellegil on soovi võin erinevatest tikkimisvõtetest ka ülevaate teha, seljuhul andke ainult e-mailile teada, millest täpsemalt ülevaadet soovitakse.

Raamat "Tikkimine" annab sisuka ülevaate tikandist Eesti rahvakunstis. Eesti rahvakunsti pärandi ulatuslikuma osa moodustavad mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemed. Raamat märgib, et meie rahvakunsti omapära väljendub eriti rahvarõivais, mida kaunistati rikkaliku tikandiga, peale rahvarõivaste tikiti veel vaipu ja teisi esemeid.

Meie rahvusliku tikandi ornamente peetakse väga omapärasteks, selles on motiive, mis esinevad paljudes teisteski rahvuslikes ornamentides, kuid meie rahvuskultuuris kasutatakse neid nii kompositsiooni kui ka värvuse poolest omanäoliselt.

Enim tikitud esemeid pärineb 19.sajandist, kuid kõige vanemad andmed lõngaga tikkimise kohta pärinevad 17. - 18.sajandist.

Eesti rahvusliku tikandi ornamente võib jagada oma iseloomu järgi kahte rühma:

1. geomeetriline - kasutusel Lõuna-Eestis. Ühtlasi peetakse seda Eesti vanimaks ornamendiks. Vanimad kujundid olid maagilise tähendusega sõõr, rist, silmusnelinurk ja kaheksaharuline täht. Ka hilisemas geomeetrilises ornamendis esinevad vahelduvalt romb ja diagonaalrist või rombide rida ja siksakk jms.
2.taimornamendiga tikand - kasutusel Põhja-Eestis ning tegemist on ornamentikas hilisema nähtusega. See rikastas oluliselt tikandeid ning lõpuks tõrjus Põhja-Eesti geomeetrilise ornamendi välja.

Lääne-Eestis ja saartel kasutati nii geomeetrilist kui ka taimornamenti, kuid Saaremaal mõjutas taimornamenti kohalik geomeetriline kiri.

Tikandiga kaunistatud rõivaosad valmistati peamiselt linasest, aga ka villasest ja puuvillasest riidest. Nendele materjalidele tikiti värvilise villase lõngaga, valge, vahel ka punase või sinise linasega ning värviliste siididega, punase puuvillase lõngaga või kuld-ja hõbekarraga muster. Litreid kasutati põhiliselt Põhja - ja Lääne-Eesti taimornamendiga kirjadel. Saaremaal lisati litreid ka mõnedele geomeetrilistele kirjadele.

19.sajandi teisel poolel tulid tulid kasutusele puuvillased lõngad, tikandeid täiendati kudrustega (väikesed helmed), sämp- ja vinkpaeltega.

Raamat ütleb, et Eesti rahvarõivas paistab silma oma värvirohkuse poolest, vanasti värviti lõngad ja riie taimeleotistega ning saadi väga ilusad mahedad toonid. Punast saadi madaraga, pruuni pohlavartega ja kivisamblaga, rohekad kortslehe ja maikellukesega värvides. Taimedega värvimise oskus pärandati põlvest-põlve. 19. sajandil asendusid loodulikud värvid keemiliste värvidega. Tulid kasutusele puhtad teravad kollased, rohelised, roosad, vaarikapunased ja lillad toonid.

Raamat "Tikime" annad lisaks erinevatele tikkimisvõtetele ülevaate ka eri maade tikanditest. Raamat märgib, et primitiivse kultuuri tikandid tutvustavad meile kauge mineviku ornamentaalseid motiive, mis peegeldasid sümboolsete mustrite näol nende keerulist sisu. Lihtsamad neist - rist, ruut, romb ja ring osutusid tingmärkideks, päikese sümboliks ja pühadeks kujunditeks.

Kogu maailmas kasutati põhimaterjalina linast, puuvillast, villast ja siidkangast. Ka sellised pisted nagu madal-, kett-, rist-, ja aedpisted kasutati praktiliselt kõikjal. Osa mustreid ja tikandiliike levis kindlasti kaubateede kaudu, näiteks kettpistetikand, vana hiina tikand läks Prantsusmaal moodi 17.sajandil.

Tikandite liike ja kasutamisvõtteid on tugevasti mõjutanud usk ja kultuur. Näiteks Hiinas kasutatakse lindu heaendelise sümbolina ning riietusesemed on täis tikitud lindude kujutisi. Ka värvidel on tikandis oma tähendus - Indias tähendab punane värv õnne jms.

Lapsele kätised...(valge villaloor ja kraasimata lambavill).

Siin üks proovitöö, mis on valminud tekstiilikunstnik Eve Tiidolepp juhendamisel vähetuntud lõiketehnikat kasutades.
Eve Tiidolepp on suurepärane õpetaja ja töö valmimine oli puhas lust...ja tal on oma lambad!!! Ma räägin juba tükkaega mehele, et lambad tuleb võtta!!!
...Aga no pole hullu, mu mees räägib mulle juba, et kanad tuleb võtta!!! No, eks siis mina oma lambad ja mees oma kanad...

Rahvuslikud mustrid

Juba pikemat aega on mind huvitanud erinevad rahvuslikud mustrid, eriti olen rõhku pannud rahvariide tikandite uurimisele, sest see on asi, mis mind isiklikult puudutab. Kui rahvariide tikandid eeldavad ranget tikkimiskogemust ja - oskust, siis ei julge ma kohe mitte sellel alal kätt proovida ja leidsin hoopis vana eestipärase arhailise tikandi. Arhailise tikandi kohta on Sirje Rohtla koostanud õpetuse Hingelinnu tegemiseks ning andnud ülevaate arhailise tikandi tähendustest.
Autor märgib, et eesti rahvapärast ornamenti kasutasid talunaised oma tikandites, motiivid omavad sümboolset tähendust, mis jõudis kirikust talupojakultuuri. Rahvas tõlgendas neid kui õnne toovaid ja kaitset pakkuvaid märke.

Ornamentide põhielementideks Sirje Rohtla esitatud õpetuses olid:
1. RIST - tähistab maa ja taeva vahelisi suhteid ja on tasakaalusümboliks
2. ELUPUU - maailma tsenter ja kõigi eluprotsesside alus ning absoluutse reaalsuse ja surematuse sümbol
3. SÕÕR (mis oli ka üheks põhimotiiviks) - kosmiline märk, mis sümboliseerib universumit, kõiksust, lõpmatust, täiuslikkust, korda ja harmooniat
4. ROOS - taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ja Jumala sümbol

Autor andis ülevaate ka värvide tähendustest arhailises tikandis keskajal:
1. soe roheline - maa ja taimete värv
2. sügavsinine - tähistas taevast ja mõtlemist
3. punane - maa, vere, tule ja armastuse värv
4. kollane - päikesevalgus

Arhailine tikand on äärmiselt põnev ja mänguline, see on justkui joonistamine niidiga ning tegemist on tohutu värvidemänguga. Vastupidiselt rahvariide tikandile ei ole arhailises tikandis nii rankeid, selgeid ja puhtaid jooni, pigem mida lopergusem on muster, seda ehedam ja huvitavam see on. Kasutasin oma teise proovitööna (esimene oli varem siin blogis esitatud mobiilikott) mehele vilditud kätiseid. Minu poolt tikitu on oluliselt tagasihoidlikum, kui tegelikult arhaline muster olema peaks.

Tagasi viltimislainel...

...jah ikka ja jälle üks sall, minu eriline lemmik... pikkuseks 2 meetrit ja laius 50 cm. Aluseks jällegi hall heie, peale laotud valget ja halli villaloori ning kuskilt sai sall endale külge kerge punase varjundi... las ta siis olla nii...



Samuti on vahepeal valminud üks võtmetekott ja mobiilikott, peale tikkisin mustri ka. (Pildid on küll natuke udused, aga ehk näeb)




Millegipärast on mul jäänud lisamata blogisse üks "kangajupp", aga siin ta on...

Ürp

Kudusin ürbi ka vahelduseks, et maal hea ja soe oleks lõkke ääres istuda... Kiiresti ringvarrastega ja kaelus soonikust.

Śokolaadi-kaneeli kringel

Tulemus oli selline...










Kuna täna oli selline vahva päev, et meil oli tavapärasest rohkem lapsi vaja toita, siis mida muud magusat lastele ikka valmistada, kui üks mõnus magus kringel. Retsepti leidsin toidublogist (http://toidutegu.wordpress.com/2009/10/13/kaneelisaiad-need-klassikalised/), lisasin natuke rohkem suhkrut ja shokolaadi... Igaljuhul lapsed sõid kõhu suppi ja saia täis, pühksid shokolaadi varrukasse ja olid valmis sukelduma printsesside maailma... Kringel tuli tõesti maitsev ja magus...

Lihtsalt

See oli jälle üks mõnus viltimise päev...

Must-valge

Ega ma ei viitsi väga pärlitega tegeleda, aga olin endale toredad pärlid ostnud just...

Ümmargused kõrvarõngad on tehtud villapallidest. Kaelakeeripats sündis ka niisama katsetades, sest ma ei viitsi ju ühtegi skeemi lugeda..., kui nüüd keegi küsiks, kuidas ma ripatsit punusin ja kui palju pärleid ma kuhugile panin, siis ma ei tea...

Viltimisele vahelduseks väike matemaatiline tehe...

Väide 1:
Inimene = süüa + magada + töötada + lõbutseda
Ahv = süüa + magada
Järelikult:
Inimene = Ahv + töötada + lõbutseda
Järelikult:
Inimene - lõbutseda = Ahv + töötada

Järeldus 1: Inimene, kes ei lõbutse, on sarnane ahvile, kes töötab.

Väide 2:
Mees = süüa + magada + teenida raha
Ahv = süüa + magada
Järelikult:
Mees = Ahv + teenida raha
Järelikult:
Mees - teenida raha = Ahv

Järeldus 2: Mees, kes ei teeni raha, on sarnane ahvile.

Väide 3:
Naine = süüa + magada + raisata raha
Ahv = süüa + magada
Järelikult:
Naine = Ahv + raisata raha
Järelikult:
Naine - raisata raha = Ahv

Järeldus 3: Naine, kes ei raiska raha, on sarnane ahvile.

KOKKUVÕTE:
Väidetest 2 ja 3:
Mees, kes ei teeni raha = Naine, kes ei raiska raha .

Aksioom 1:
See tähendab, et mees teenib raha selleks, et naised ei muutuks ahvideks.

Aksioom 2:
Naised raiskavad raha selleks, et mehed ei muutuks ahvideks!

Järeldus:
Mees + Naine = Ahv + teenida raha + Ahv + raisata raha

Järelikult, lähtuvalt aksioomidest 1 ja 2, saame lahenduse:
Mees + Naine = 2 ahvi, kes õnnelikult koos elavad.

Nuno taas

Tulemus...vill jäi tõesti eriliselt pehme ja mõnus ning see siidisegu annab kerge läike juurde...olen jällegi tulemusega rahul!!!











Taaskord kaltsukas abiks ja kangas olemas...














Minuni jõudis Pilvelammastest kauaoodatud merino vill siidi seguga ja muidugi oli kohe kange tahtmine sellest miskit teha.

Merino villa peetakse luksuslikuks villaks ning on eriliselt peen villa sort. Merino vill on oma omaduselt eriliselt pehme ja õrn. Vill tuleb lammastelt, kes on looduslikult toidetud ja hooldatud.

Mustri paigaldamine

Siin üks proovitöö tehnikast, kuidas mongolid oma vaipadele mustrit õmblevad... Tegemist on "ülinaiseliku" viisiga, ehk siis tuleks viltida kaks tasapinnalist vaipa - tugevat!, seejärel joonistad mõlemale vaibale mustri, mis tuleb terava noaga välja lõigata: vaja läheb jõudu ja vaprust! Vaipade muster tuleb omavahel vahetada ja kinni õmmelda. Mustri ja vaiba äärtesse õmmeldakse keerupael.

Mõned vilditud karbid

...Palli ümber mässisin villa, mille nõelviltisin kinni. Nõelaga saab villa muuta palli ümber kompaktsemaks ning vill ei vaju laiali. Seejärel toppisin vana suka sisse ja panin pesumasinasse...

Kleit ja sussid lapsele

Susside valmistamisel järgisin Buffini blogis avaldatud sussitegemise õpetust.
(http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=7864&singlepost=56194)





Minu rõõmuks on meid tabanud selline mõnus karupükstetalv ja seetõttu on tekkinud vajadus lapsele kududa karupükste peale seelik. Seelikust sai sujuvalt kleit - kuna mina ei tea kunagi, milline on asja lõpptulemus, siis asjad lihtsalt sünnivad... mõnus! Olen ise väga rahul ja lapsele ka meeldis!

Lumega kasuka kallale!

Nagu naisterahvale kohane, ostsin minagi omale kasuka või õigemini kaks kasukat - seda muidugi mitte butiigist vaid kaltsukast - kõik on ju tore, aga kuidas sellest jubedast kaltsukahaisust lahti saada???
Kuna täna oli jälle üks erakordselt ilus päev ja õues sadas laia lund, siis haarasin oma "jänesed" kaenlasse ja viskasin lumme - hõõrusin ja harjasin ja vedasin mööda lund...ja puhtaks ma need saingi!!!

Henna!!!

No see on minu teine õnn ja rõõm viltimise kõrval. Üks mõnus ajaveetmisviis väikese veini ja lobaga.
Autoriks on õde ja mina olen tema lõuend...suurepärane, kas pole?

Koid!!!

Mnjaa...nüüd, kui mu kodu on täitunud villahunnikutega, on tekkinud meil uus ja huvitav teema -koid!! Õigemini võiks öelda, et ma ei ole veel koisid märganud, aga hiljem või varem peaks ju miskit ette võtma.

Paar päeva tagasi sattus mulle raamatupoes näppu raamat "Loodussõbralik majapidamine", autoriks Christina Strutt. Raamat õpetab lugejat loodussõbralikult oma kodu kasima: põhiline, mis mulle silma jäi oli, et äädikas "parandab kõik haavad" - puhastab, desinfitseerib, kui midagi muud üle ei jää, siis joo sisse...

Raamatu üheks alateemaks olid KOID:

Niisiis, kui koid on juba end majapidamises sisse seadnud, siis on neist üsna keeruline lahti saada, ütleb autor. Üks parimaid viise nende vältimiseks on ülihoolikas tolmuimemine, pöörates erilist tähelepanu seinaäärtele, mööblialusele pinnale ja põrandariietele. Autor märgib, et eriliselt tähelepanelik tuleks olla vana ja kasutatud mööbli/riiete/põrandakatete soetamisel ja ostmisel. Tihti tulevad koid majapidamisse just sel viisil.

Autor toob välja ka näited loodulikest koipeletajatest:

• lõhnavad seedrilaastud
• loorberilehed
• kuivatatud sidrunikoored
• lavendel
• rosmariin
• roosiõielehed

Nendest looduslikest ainetest on võimalik kokku segada lõhnasegu ning asetada see kaussidesse maja strateegilistesse kohtadesse. Samuti võib valmistada puuvillasest riidest/beebi vanadest sokkidest kotikesi, täita need mõne nimetatud ainega ja siduda nööriga kinni.

Kui nimetatud ained ikka ei likvideeri koiprobleemi, siis toob autor välja veel ühe lahenduse, kuidas koidest vabaneda:
leota poorset paela seedri-, lavendli - või rosmariiniõlis, seejärel laota see mööda põrandaääri seina ja vaiba serva vahele. Pael ei tohi olla niiske, sest muidu võib see vaibale plekke jätta. Lase sel väljas nõrguda, kuni õli on imendunud ja pael kuiv.

Autor väidab, et keemilistel koipeletusvahenditel on läppunud ja ebameeldib hais, mis imendub riietesse ning millest on raske lahti saada.

Hmm, tegin minagi väikesed kotikesed, mille täitsin rosmariini, loorberi ja kuivatatud sidrunikoortega ning riputasin kappidesse. Kotike lõhnas nii hästi - hakkasin mõtlema, et koid peaks rumalad olema, kui sellise lõhna peale välja kolivad...

Tõeterad lapse suust...

...emme, kas sa said sama vanaks kui vanaema?
***
...emme, kas saurused elasid siis, kui vanaema noor oli?
***

Kingitus meretagusele sõbrannale - üks pikk-pikk sall, et põhjamaakliimas ikka soe ja mõnus oleks.
Värvideks kasutatud halli ja punast villaloori.

Lihtsalt üks punane sall... Värvideks punane heie, mille peale on laotatud tume- ja helepunane villaloor. Kaunistuseks punane lõng.


Sall ühele armsale inimesele...
Värvideks: alumine kiht punasest heidest "ruudustik", peale panin musta ja punast villaloori, kaunistuseks punane lõng.

Heh, õmblema-õmblema...

...jaaa, mõnikord ma õmblen ka. Või ütleme siis niipidi, et pruutkleidi kõrvale oli vaja käekotti - sellist pisikest ja nunnut märssi... Kuna pruutkleidist jäi linast riiet üle, siis leidis see viimanegi kasutust, jäi üle ka paela,vana mütsi küljest leidsin vilditud lillekese, mille sisse õmblesin pärli...

Laudlina

Tehtud mustast villaloorist ja peale panin kraasimata lambavilla.

Veel salle...

Värvideks: kollase heie "ruudustik" koos tume-ja hele rohelise villalooriga.


Kingitus ookeanitagusele sõbrannale...
Värvideks: valge heie, kasutatud halli ja pruuni villaloori. Kaunistuseks valge-halli segust lõnga.

Vabatehnika...

...vot, sellesse armusin . Nii ilus, naiselik, mänguline ja õrn...Katsetasin kohe ühe salli näol.

Mulle meeldib hetkel viltida pigem selliseid tasapinnalisi asju: salle, vaipu, laudlinu jne. Ruumiline vilt vist peab hetkel ootama - pole temaga veel eriti sõbraks saanud...