27 jaanuar 2010

Kingitus meretagusele sõbrannale - üks pikk-pikk sall, et põhjamaakliimas ikka soe ja mõnus oleks.
Värvideks kasutatud halli ja punast villaloori.

Lihtsalt üks punane sall... Värvideks punane heie, mille peale on laotatud tume- ja helepunane villaloor. Kaunistuseks punane lõng.


Sall ühele armsale inimesele...
Värvideks: alumine kiht punasest heidest "ruudustik", peale panin musta ja punast villaloori, kaunistuseks punane lõng.




Heh, õmblema-õmblema...



...jaaa, mõnikord ma õmblen ka. Või ütleme siis niipidi, et pruutkleidi kõrvale oli vaja käekotti - sellist pisikest ja nunnut märssi... Kuna pruutkleidist jäi linast riiet üle, siis leidis see viimanegi kasutust, jäi üle ka paela,vana mütsi küljest leidsin vilditud lillekese, mille sisse õmblesin pärli...

18 jaanuar 2010

Laudlina



Tehtud mustast villaloorist ja peale panin kraasimata lambavilla.

Veel salle...

Värvideks: kollase heie "ruudustik" koos tume-ja hele rohelise villalooriga.


Kingitus ookeanitagusele sõbrannale...
Värvideks: valge heie, kasutatud halli ja pruuni villaloori. Kaunistuseks valge-halli segust lõnga.























12 jaanuar 2010

Vabatehnika...



...vot, sellesse armusin . Nii ilus, naiselik, mänguline ja õrn...Katsetasin kohe ühe salli näol.

Mulle meeldib hetkel viltida pigem selliseid tasapinnalisi asju: salle, vaipu, laudlinu jne. Ruumiline vilt vist peab hetkel ootama - pole temaga veel eriti sõbraks saanud...

Nunotehnika


Natuke kaltsukas kolamist ja rätikud nuno- tehnika tegemiseks olemas. Taaskasutus peab ju ometi au sisse tulema...

Tegin esimese katsetuse. Rätik ise oli suhteliselt pisikene ning vill viltis rätiku veel väiksemaks - nüüd tuleb välja mõelda, mida ma sellest teen...


Nunotehnika abil saab hõredast kangast ja villast luua omanäolise liitkanga. Tehnika on pärit Jaapanist, sõna "nuno" tähendab jaapani keeles kangast.

Asju


Tegin kuueaastasele sussid, aga tulid välja beebipapud. No, mis siis ikka, eks tuleb leida kuskilt nüüd beebi, kes neid kannaks...


Tegin lapsele vidinate panemiseks koti, ajasin nööri sisse ja riputasin aknalaua külge rippuma. Ühtlasi kasutasin ära jubeda roosa villaloori, huhh....Üritasin küll roosat peita rohelise varju, aga tuli roosa, mis roosa... Millegipärast jääb minul ruumilise vildi puhul mõni külg liiga hõre või liiga paks. Ei tea, miks nii ebaühtlaselt viltub, kas on probleem villas või ...., hmmm.

No, ei meeldi mulle see nn ruumiline viltimine.

07 jaanuar 2010

Minu esimene märgvilditud vaip:

Minu esimene õppetööna valminud vaip Liisa Tomasberg ja Liisa Kallam juhendamisel.

Jõuluehteid ka:





Minu mõned nõelvilditud prossid:


Prossi peal olen kasutanud valget sünteetilist pitsi, mida oli oluliselt mugavam prossi külge viltida, sest viltimisnõela kasutades ei hakka pits hargnema. Kuna viltimisnõelal on sellised iseloomulikud täkked, siis linast pitsi kipub viltimisnõel lõhkuma ja harutama. Kaunistatud on heide ja mustade litritega.
Selle musta prossi peal on kasutatud linast pitsi.



05 jaanuar 2010

Vilt...

...on materjal, mis saadakse niisutatud lambavilla pressides. Kuumus ja niiskus avavad karvakiu pealmised osad ning seebivesi soodustab kiudude kleepumist. Märja viltimise kõrval tuntakse veel nõelviltimist. Põhimaterjali kõrval võib viltimiseks kasutada villast lõnga, tekstiilijäätmeid jms.

Viltimine hakkas arenema pärast seda, kui inimesed olid õppinud end külma ees loomanahkadega katma. Arvatavalt pärineb vildi valmistamine muistsete rändrahvase juurest, kes elasid Uurali ja Mongoolia vahelistes steppides.

Mongooliast on säilinud ka umbes 300 aastat eKr pärinev viltimistehnika kirjeldus: vill klopiti vitsaga kergeks ja pehmeks ning puhastati prahist. Seejärel asetati vill kihtidena laiali ning kihtidesse laotatud vill niisutati veega, millesse oli vanutamise kiirendamiseks lisatud õli, piimavadakut või uriini. Niisutatud vill rulliti kokku ning rulli veeretati jalgade all edasi-tagasi ja taoti keppidega.

Film: http://www.youtube.com/watch?v=gJ0uojUHYdA

Aastasadade jooksul levis viltimistehnika aasialaste kaudu ka Euroopasse. Teadaolevalt on kreeklased ja roomlased kasutanud viltimistehnikat soomusrüüde valmistamiseks.

Eestis ei olnud vildi tegemine ja vildist esemete kandmine levinud. Viltimistehnikat on kõige enam kasutatud meeste rahvarõivaste juurde kuuluvate kübarate valmistamisel.





Algus algab algusest...

Minu viltimisrõõm sai alguse eelmisel aastal (2009 aastal), kui sattusin juhuslikult sõprade juurde külla. Peale head sööki ja saunas käimist teatas mulle perenaine särasilmil - "tule ma näitan sulle, millega ma tegelen". Perenaine võttis välja oma villavarud, viltimisnõelad ja porolooni ning näitas oma senitehtud töid...

Ühe õhtuga olin ma villa lummuses...uskumatu, kui palju erinevaid võimalusi on villa käsitlemisel - viltimisest sai minu armastus...

Sellest ajast peale olen ma ennast pidevalt koolitanud nii erinevate tekstiilikunstnike juures workshop´idel kui ka Rahvaülikoolis ning täiendan ennast jätkuvalt interneti vahendusel.