Paar päeva tagasi sattus mulle raamatupoes näppu raamat "Loodussõbralik majapidamine", autoriks Christina Strutt. Raamat õpetab lugejat loodussõbralikult oma kodu kasima: põhiline, mis mulle silma jäi oli, et äädikas "parandab kõik haavad" - puhastab, desinfitseerib, kui midagi muud üle ei jää, siis joo sisse...
Raamatu üheks alateemaks olid KOID:
Niisiis, kui koid on juba end majapidamises sisse seadnud, siis on neist üsna keeruline lahti saada, ütleb autor. Üks parimaid viise nende vältimiseks on ülihoolikas tolmuimemine, pöörates erilist tähelepanu seinaäärtele, mööblialusele pinnale ja põrandariietele. Autor märgib, et eriliselt tähelepanelik tuleks olla vana ja kasutatud mööbli/riiete/põrandakatete soetamisel ja ostmisel. Tihti tulevad koid majapidamisse just sel viisil.
Autor toob välja ka näited loodulikest koipeletajatest:
- lõhnavad seedrilaastud
- loorberilehed
- kuivatatud sidrunikoored
- lavendel
- rosmariin
- roosiõielehed
Kui nimetatud ained ikka ei likvideeri koiprobleemi, siis toob autor välja veel ühe lahenduse, kuidas koidest vabaneda:
leota poorset paela seedri-, lavendli - või rosmariiniõlis, seejärel laota see mööda põrandaääri seina ja vaiba serva vahele. Pael ei tohi olla niiske, sest muidu võib see vaibale plekke jätta. Lase sel väljas nõrguda, kuni õli on imendunud ja pael kuiv.
Autor väidab, et keemilistel koipeletusvahenditel on läppunud ja ebameeldib hais, mis imendub riietesse ning millest on raske lahti saada.
Hmm, tegin minagi väikesed kotikesed, mille täitsin rosmariini, loorberi ja kuivatatud sidrunikoortega ning riputasin kappidesse. Kotike lõhnas nii hästi - hakkasin mõtlema, et koid peaks rumalad olema, kui sellise lõhna peale välja kolivad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar